Karl XI sai reduktsioonivolitused

kaardile

1682

Kuningavõimu kahtluse alla seada balti aadel ei saanud ja reduktsioonile vastuseismine muutus märksa raskemaks. Esialgu puudutas reduktsioon ainult neid maavaldusi, mille Rootsi riik ise oli aadlile andnud. Palju oli selliseid mõisaid Liivimaal ning seal moodustus ka Rootsi vastu tugevam opositsioon. Karl XI reageeris sellele vastuseisule aga nõudega redutseerida ka enne Rootsi võimu välja antud maad. Nõnda redutseeriti Liivimaal 80% mõisatest, Eestimaal 54% ning Saaremaal 30%.
Reduktsiooniga saavutati riiklik kontroll Baltikumi mõisamaavalduste üle. Mõisaid ei tükeldatud nagu Rootsis ning need anti endistele omanikele rendile. Kusjuures osa mõisa tuludest tuli rendina nüüd riigile maksta. Reduktsiooniga muudeti ka eraomandusse jäänud mõisate seisundit, mis viidi uuesti lääniõigusele. Mõisatega tehingute sooritamiseks pidi nüüd kuninga luba küsima. Redutseeritud mõisate rendimaksudest kaeti provintside valitsemiskulud ning raha jätkus ka koolidele ja kirikutele. Rootsi riigitulud kasvasid tänu reduktsioonile tunduvalt.
Kuna suur osa mõisamaadest läks tagasi riigile, siis kitsenes mõisnike võim talupoegade üle ja nende olukord paranes. Riigistatud mõisate talupoegadele öeldi, et nad on nüüd ainult kuninga alamad. Sellega nad justkui vabastati pärisorjusest. Kuna riik soovis oma maadelt püsivat ja korralikku sissetulekut, hakati maid hindama ja kaardistama, et viia koormised vastavusse talude kandevõimega. Kohustuste üleskirjutamiseks võeti kasutusele vakuraamatud, mis piiras mõisavalitsejate kuritarvitusi. Riigistatud mõisate talupojad allutati aadlikohtute asemel riigikohtutele. Liivimaal näiteks läks talupoegade üle kohtu pidamine sillakohtute käest riigiametnikest kreisifoogtide kätte. Talupojad said õiguse kaevata seadusi rikkuvate mõisnike peale ja mitmed viisid oma asja lausa Stokholmi kuninga enda ette, kuna siinseid baltisakslasi ei usaldatud. Need muudatused panid aluse hiljem levinud juttudele vanast heast Rootsi ajast.

pildil: Liivimaa kubermangu vapp

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pildiviide: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/archive/1/11/20091020051458!%D0%9B%D0%B8%D1%84%D0%BB%D1%8F%D0%BD%D0%B4%D1%81%D0%BA%D0%B0%D1%8F_%D0%B3%D1%83%D0%B1%D0%B5%D1%80%D0%BD%D0%B8%D1%8F.png


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool