Pühajõe mäss

kaardile

1642

Eriti XVII sajandi esimesel poolel jäi luterlus eestlastele kohati veel üsna võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitasid nad näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku.
1642. aastal toimus Urvaste kihelkonnas Osula külas suur talurahvarahutus, Pühajõe mäss, eestlaste poolt pühaks peetud Võhandu ehk Pühajõele mõisniku ehitatud vesiveski pärast. Pärast veski ehitamist oli maad tabanud ikaldus ning talupojad pidasid seda kättemaksuks jõe rüvetamise eest. Nad hävitasid tammi ja veski ja kohale tuli ka sõjavägi, kes talupojad vaigistas. Kohalik pastor kirjutas: „Talupojad ei tea midagi Jumalast ega tema sõnast, ei usust ega käskudest. Nende pimedus, ebausk, ebajumalad ja nõidus ületavad igasuguse piiri."

pildil: Pühajõe vastuhaku mälestuskivi Varese külas Harjumäel

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pildiviide: http://www.visitvoru.ee/upl/loode_v6rumaa/_1139.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool