Avaldati nõidade äratundmise juhend.

kaardile

1626

Protestantliku kiriku väärusu vastase võitlusega käisid kaasas nõiaprotsessid. Sageli mõisteti süüdi aktiivseid ja andekaid inimesi, näiteks rahvaarste. Inimene võidi kohtu ette anda ka lihtsalt salakaebuste alusel. 1626. aastal andis kindralsuperintendent Samson välja juhendi nõidade äratundmiseks ja nendega ümberkäimiseks. See „nõidade välimääraja" hoogustas nõiaprotsesse. Protsessidel kasutati kõigepealt veeproovi, et selgitada välja, kas inimene on nõid või mitte. Süüalusel seoti käed ja jalad kinni ning ta lasti nööri otsas vette. Nõiaprotsessidele omaselt julm ja küüniline oli arusaam, et kui inimene on süütu, siis ta vajub põhja, kui süüdi, siis ta jääb pinnale. Kui siis süüdistataval õnnestuski veest elusana pääseda, oli proov tema süüd tõestanud ja järgnema pidi ülestunnistus. See saavutati piinamisega. Karistuseks oli XVII sajandi esimesel poolel enamasti põletamine tuleriidal. Hiljem verejanu nõidade järele rauges ja süüdimõistetuid karistati kiriku lülli (häbiposti) külge panemisega ja peksmisega. Siiski hukati viimane nõid Eestis veel 1699. aastal.

pildil: veeproov

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pildiviide: http://www.virumaateataja.ee/170608/gfx/1072248567f45b41a5.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool