Stahli „Käsi- ja koduraamat“ ning eestikeelsed raamatud XVII sajandil

kaardile

1632

Rootsi ajal anti välja peamiselt vaimuliku sisuga trükiseid. 1632. kuni 1638. aastani andis Heinrich Stahl välja neljaköitelise „Käsi- ja koduraamatu Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal, mis oli mõeldud saksa pastoritele, kes eesti keelt vabalt ei vallanud. Raamat oli kakskeelne, sama tekst nii eesti kui saksa keeles. Selles olid kirikulaulud, luteri väike katekismus ning piiblikatkendid.
Eestikeelne kirjandus hakkas sellest ajast peale levima. XVII sajandi keskel hakati kirikulaule eesti keelde tõlkima riimi ja värsse arvestades. Seejärel hakati kirjutama ka ilmalikku eestikeelset luulet. Aadli salongides kasutati koos prantsuse keelega ka eesti keelt. Tähtpäevade puhul kingiti üksteisele eestikeelseid luuletusi. Tuntuim eestikeelsete juhuluuletuste kirjutaja on Kadrina pastor ja hilisem Tallinna gümnaasiumi professor Reiner Brockmann.
Lõunaeestikeelseid raamatuid trükiti Riias ning põhjaeestikeelseid Tallinnas. Rootsi ajal ilmus üle 40 eestikeelse raamatu ning lisaks väiketrükised. Ka Eestimaa kindralkuberneri teadaandeid trükiti mõnikord eesti keeles, kuna maarahvas oskas üldiselt lugeda.

pildil: Stahli "Käsi- ja koduraamatu" teise osa tiitelleht 1637. aastast

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pildiviide: http://www.kirjandusarhiiv.net/wp-content/uploads/2008/12/stahl-2.JPG


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool