Pronksiaeg Eestis

kaardile

1800 eKr

Saha-Lool välja puhastatud noorema pronksiaja põllulapp.

Pronksi hakati Eestis laiemalt kasutama umbes 1800 eKr. Siis levis üle kogu Eesti ka põlluharimine ja tekkisid suuremad paiksed asulad. Mitmed neist ka kindlustati, nõnda meenutasid nad veidi hilisemaid linnuseid.

Eestis pronksiajal elanud inimestel olid tihedad kaubandussuhted Skandinaaviaga. Et pronks oli kallis, siis valmistati enamik tööriistu tegelikult ikkagi kivist, kuid eriti jõukamad inimesed omasid ka mitmeid staatusesümboleid, näiteks pronksmõõku ja -ehteid. 

Putkkirves Järveküla asulakohst.

Viljahõõrumiskivi koos alusega leitud Iru asulakohast

 

Pronksiajal levis inimeste matmine kivikirstkalmetesse.

Nooremast pronksiajast pärit kivikirstkalmed Jõelähtmel.

Allikas: A.Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg "Eesti ajalugu I" 1997 "Avita"

(pildid) Eesti Ajaloo Atlas


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • mõis
  • NB
  • nool
  • ring
  • sadam