Rauaaeg Eestis

kaardile

500 eKr

Rauaaega Eestis teatakse varasematest perioodidest tunduvalt paremini, sest sellest ajast on võimalik kasutada ka mõningaid kirjalikke allikaid Eesti kohta, samuti on arheoloogiline leiumaterjal varasemast rikkalikum.

Pronkssõlg Türsamäelt

Tavaliselt jagatakse rauaaeg mitmeks perioodiks, kõige lihtsamalt vanemaks, keskmiseks ja nooremaks rauaajaks. Vanema rauaaja alguseks peetakse üldiselt umbkaudu I aastatuhande keskpaika eKr, ehkki on oletatud, et raudesemeid võidi Eestis valmistama hakata ka juba 1000 aastat varem, kui Kaali meteoriit Saaremaale langes. See on jäänud siiski pelgaks oletuseks.

Vanem rauaaeg jagatakse tavaliselt eelrooma ja rooma rauaajaks. Sel perioodil täiustus Eestis veelgi põlluharimine ja levis külakogukonniti elamine. Võimalik, et kujunes ka mingi kohalik maksustussüsteem, sest põldude puhul on märgata nende mõõtmist. Rooma rauaajal (1. sajand pKr - umbes 450) olid Eestil küllaltki tihedad kaubandussuhted lõunapoolsete piirkondadega, mis olid omakorda tihedates sidemetes Rooma impeeriumiga. Rooma rauaaega on peetud ka suhtelise rahu ja stabiilsuse ajajärguks Eestis, sest sellest ajast kindlustatud asulaid ja linnuseid ei teata.

Eelrooma rauaajal maeti inimesi sarnaselt pronksiajale veel kivikirstkalmetesse, kuid rooma rauaajal hakkasid levima tarandkalmed.

Allikas: A.Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg "Eesti ajalugu I" 1997 "Avita"

Eesti Ajaloo Atlas

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • kivid
  • mõis
  • NB
  • nool
  • ring
  • sadam