Ruhnu IV asulakoht

kaardile

5275 eKr

~11.550 aastat tagasi tekkis Balti jääpaisjärvel ühendus ookeaniga, veetaseme alanedes kerkis Ruhnu merest.
e.m.a.- Antsülusjärve staadiumi lõpus oli Ruhnu saare pindala tänasest tunduvalt suurem, seda ida ja kirde poole ulatuvate alade arvelt.

~6000-4500 e.m.a.- Litoriinamere staadium, mil veetase tõusis ja saare pindala vähenes. 4500 aastaks e.m.a. tagasi moodustas Ruhnu paari kilomeetri suuruse hobuserauakujulise saare, mis piiras madalat merelahte. Sellest ajast alates on Ruhnu pindala suurenenud.

~5275-5070 e.m.a.- Vanimad kalibreeritud vanusemäärangud, mis on saadud koldeasemetelt saadud söeproovidelt (1999). Tollal muutus mitmel pool Läänemere ümbruses inimeste elatusviis merelisemaks. Rannikul sai üheks tähtsamaks jahiloomaks hüljes. Mandrilt lähtunud hülgeküttimise retkedel avastati mitmeid saari. Neile rajati ajutisi jahilaagreid ja peagi kujunes suurematel saartel, praegustes Eesti vetes Saaremaal, välja ka püsiv, aastaringselt kohalelav asustus.

Tõenäoliselt leiti ka Ruhnu saareke hülgeküttide poolt ning võeti jahilaagri asukohaks. Elatud on seal mererannal tasasematel ja tuulte eest kaitstud kohtades. Saar pakkus võimalust saada kohapeal küttepuid ja jätta osa varustust uue püügiretke tarbeks maha.

Praeguseks tuntakse Ruhnus kuut kiviaegset asulakohta. Loomulikult on see arv vaid tinglik markeering inimtegevuse jälgedega kultuurkihi levialal praegusel maastikul. Reaalselt tähendab see sadu, kui mitte tuhandeid väikesi hooajaliste jahilaagrite ja peatuspaikade jäänuseid. Saarel elas tõenäoliselt vaid väike grupp inimesi, kuid elukohta muudeti aeg-ajalt, põhjusteks küttepuude lõppemine lähiümbruses, merepiiri kaugenemine jms.

Esmaasustuse päritolu aitavad selgitada eriti Ruhnu IV asulakohalt leitud savinõukillud. See asulakoht või vähemalt osa sellest kuulub varaneoliitilisse Narva kultuuri.

Ruhnust leitud savinõukillud kuuluvad Narva keraamika rühma, mida seni tuntakse vaid Lääne-Eesti saartelt: Saaremaalt Kõnnu ja Hiiumaa Kõpu I asulast. Tõenäoliselt on siinse asustuse lähtealaks Saaremaa. Mis oli põhjuseks, et toonased saarlased võtsid ette nii pikki hülgepüügiretki? Kas oli selleks rahvastiku kasvust tingitud olukord, kus vahetus läheduses elutsenud hüljeste populatsioon oli hävinud või jäänud liiga väikeseks või peitus põhjus milleski muus, ei ole olemasoleva materjali põhjal võimalik kindlaks teha. Igal juhul osutavad Ruhnu leiud, et kiviaegsed hülgeküttimisretked ulatusid vägagi kaugete vahemaade taha.
Millal tulid Ruhnule elama rootslastest püsiasukad, ei ole teada.
~700-100 a. Dateerimisaeg ovaalsel tuluskivil (leitud 1924).

 Ruhnu puukirik. Kiriku ehitamist alustati 22.11.1643 paigas, kus seni oli seisnud kabel. See on Eesti vanim säilinud puithoone.

Allikad:  http://www.ruhnu.ee/ajalugu.php 

Allikad (pildid): A.Pajur, A. Kriiska, A. Tvauri, A. Selart, B. Kibal, A. Andersen "Eesti Ajaloo Atlas" Avita 2006

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease