Gustav Adolf Ida-Eestis

kaardile

02. juuli 1932

2. juuli hommikul jõudis erirong koos kroonprintsiga Narva. Sealne linnavalitsus otsustas talle anda Narva aukodaniku nimetuse, sest toonane Narva võlgnes oma väljanägemise just Rootsi ajale, olles üks paremini säilinud barokkaegseid linnu. Ka kroonprints külastas huviga 17. sajandil ehitatud hooneid ning ka Peeter I maja. Lühike visiit tehti ka Jaanilinna. Samuti tutvus kroonprints Hermanni linnusega, ronides teiste rootslaste meelepahaks ka Hermanni torni, mis mitmele vanemale kaaskondlasele suuri raskusi valmistas. Seejärel tutvus kroonprints Narvast väljas 1700. aasta Narva lahingupaigaga, lahingu käiku selgitas talle kolonel Triik.

Pärast Narvaga tutvumist sõitsid rootslased jõelaevaga Narva-Jõesuhu, kusjuures neile tundus väga sobilik asula saksakeelne nimi Hungerburg (näljalinn), sest nende kõht oli parajasti üpris tühi. Pärast Narva-Jõesuus einestamist ja kuurordiga tutvumist sõideti Auverre, kus asuti taas rongile. See peatus kõigepealt Kiviõlis, kus kroonprintsile ja tema kaaskondlastele tutvustati põlevkivitehast. See olevat jätnud hea mulje kõigile, välja arvatud õemarssal Rudbeckile, kelle pintsakule ilmusid õliplekid. Järgmine peatus tehti Rakveres, kus külastati sõjaväeosa ning kroonprints sõi ka sõjaväetoitu: odraputru. Õhtuks jõudsid kõrged külalised taas Tallinna, kus einestati veel riigivanema juures.

Allikas: Rootsi kroonikandjad Eestis, lk-d 54-61.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohvik
  • kool
  • matkamine
  • mõis