Võru

kaardile

21. august 1784

Esimest korda mainitakse kirjalikes andmetes Võru lossi, mis asub Võhandu käänus kõrguval linnamäel, mida ümbritses laialdane kaupmeeste-käsitööliste asula, aastal 1322. Keskajal kuulus enamik praegusest Võru vallast Kirumpää losskonda.

Samas väidavad teised allikad, et Kirumpää linnus valmis juba aastal 1226:

On teada, et näiteks Põlva kirik oli üks vanemaid kirikuid Tartu piiskopkonnas. Kirjanduses nimetatakse Põlva kihelkonda esimest korda aastal 1452. Enne seda, 1316.aastal, nimetatakse Väimela kihelkonda ja Kirumpää linnust, mis asus kihelkonna lõunaosas, mis valmis 1226.aastal ning mille varemed Võru linna lähedal Võhandu jõe ääres veel praegugi näha on. Orduriigi langemisel ja järgnevates sõdades käis Kirumpää linnus käest-kätte kuni 17.sajandi keskpaigani, mil see hävitati täielikult koos ümbritseva aleviga.

Kirumpää kantsi varemed

Väiksemateks halduskeskusteks kujunesid Väimela, Võru, Vastse- ja Vana-Kasaritsa mõisad. Võrumõisat mainitakse esmakordselt 1590. Mõisa taganemine kasvava linna eest algas 1780 Võru asutamisega mõisakeskusesse. Väimela pole mitte üksnes säilinud, vaid tänu riigivaldusse minekule 1920 asulana laienenudki. Arhitektuurselt vanima osa moodustab barokk-stiilis häärber mõisaõuega, majandushoonetega ja pargiga.

Kirumpää linnuse ümber tekkis ulatuslik kaupmeeste-käsitööliste asula, omataoliste hulgas pindalalt üks suuremaid. Tänane Võru linn asub selle kuulsa kantsi varemetest vaevalt kilomeeter lõunas. Kirumpää hävis lõplikult 1656.a. ühe järjekordse Vene-Rootsi sõja ajal. Võru linna asutamiseni jäi siis veel 128 pikka aastat.

Kirumpää on olnud sõdade tallermaa, linnus ja selle juurde kuulunud maad kuulusid küll Saksale, Venele, Poolale. Poola võimu päevilt, nimelt aastast 1590 pärinevad ka esimesed teated linnuse naabervalduse, Võru mõisa kohta (Veremoiza).

Peale Põhjasõda, kui algas nn. vene aeg, kinkis tookordne tsarinna Jelizaveta Petrovna osa linnusevaldusest krahv Bestuev-Rjuminile. Kirumpää maid müüdi ja osteti, Müllerite perekonnale kuulumise ajal sai ühe Mülleri tütre omanduseks ka Võru mõis. Müller müüs mõisa von Mengdenile, kellelt omakorda osteti Võru mõis uue, vastrajatud maakonna keskuseks.

Mõisahoone

1783.a. moodustati tsarinna Katariina II korraldusel Tartu maakonna lõuna- ja kaguosast uus maakond, keskuse asukohaks pidi saama Vana-Koiola riigimõis (Kirrumpäh-Koiküll). Mõne aja pärast andis Katariina II Riia kindralkuberner Georg von Brownele loa osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime.

 

Allikad: http://www.voruvald.ee

http://www.leerimaja.ee/2/?q=node/5

http://www.voru.ee/index.php?Menu=5&Lang=est

http://koolielu.edu.ee

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • telk
  • tulease