Piusa kaevandus

kaardile

1930

Piusa klaasiliiva leiukoha avastas 1920.aastatel oma uurimisretkedel Tartu Ülikooli professor Hendrik Bekker.

Esimesed proovikaevamised teostas 1922.aastal OÜ GIPS, kelle peamiseks tegevusharuks oli kipsi tootmine Irboska ümbruses. Algusaastail töötas kaevanduses 10 meest ja 5 naist. 1925.aastal toodeti 18000 puuda valget liiva.

Tööprotsessis märgistati esmalt augusuu, seejärel tehti ümmargune ava kuni oli võimalik selles püsti seista, seejärel hakati allapoole kaevama. Lahtine liiv laaditi kastidesse ja toodi kaevanduskäigu ette, hiljem pandi kottidesse ning veeti hobustega raudteejaama. Maa alla tekkisid käigud, mis moodustasid koobastikke. 1930.aastatel ehitati kitsarööpmeline raudtee kaevanduse juurde ja kaevanduskäiku.

Teise maailmasõja ajal kasutasid kaevanduskäike sakslased kes valmistasid liivast mürsukesti. Pärast sõda rajati Piusa jõele hüdroelektrijaam ning kaevandus varustati elektriga, lmsel elektrifitseeriti samal ajal ka kaevandusraudtee. Alates 1966.aastast alustati kaevandamist lahtisest karjäärist – liiv laaditi vagonettidele, misjärel need sõidutati läbi kaevanduse tunnelite teisele poole mäge laadimisplatvormile. Selline kaevandamine toimis kuni 1976.aastani, mil karjääri toodi veoautod. Kaevanduse koobastikud asuvad erinevatel kõrgustel ja võivad tungida üksteise alla. 1963.aastal õhiti kahe koobastiku suud, et tagada inimeste ohutus. Avaused tekkisid aga taas väiksemate varingute ja liiva tihenemise tõttu. Enamuses koobastes säilib aastaringselt püsiv temperatuur +5C ja püsiv suhteline niiskus. Koobastes talvitub palju nahkhiiri. Ülemisel fotol liiva kaevandamine Piusal 1960.aastatel.

 

 

Kaevandamise tulemusena on tekkinud 5 koobastike süsteemi: Suur koobas 4,3 ha; Hea koobas 0,6 ha; Muuseumi koobas 0,4 ha; Mõrsjamäe koobas 0,3 ha ning Rebasekoobas 0,1 ha. Pildil kaevanduse üks peatunnelitest, säilinud on puitliipreid ja kontaktliini kandekonstruktsioonid. Juuli 2001.

 

 

Teise maailmasõja aegne saksa väliraudtee pöörang. Selliseid metallliipritel ajutisi raudteid kasutasid sakslased Narva rindel ja mujal. Juuli 2001 

 

Veel üks saksa väliraudtee pöörang. Raudtee all on näha ava mingisse teise, alumisse käigude süsteemi. Autoril ei ole kahjuks ajapuudusel õnnestunud seal käia. Juuli 2001

 

Piusa tunnelites kasutatud vedur Deutz. Vedur on valmistatud Saksamaal 1938.a. firmas Deutz Werke, oli algselt diiselmootoriga, hiljem ehitati ümber elektriveduriks. Vedur koos ühe liivavagonetiga asub täna Lavassaare raudteemuuseumis.

Allikad: http://www.hansaco.ee


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • rong