Ilmub eestikeelne Piibel

kaardile

1739

Eestikeelse piiblitõlke ajalugu on küllaltki pikk ja vastuoluline. Esimest korda tehti tõsisem katse täismahus piiblitõlget välja anda 17. sajandil, kuid Põhjasõja algus rikkus need plaanid. 1715. aastal ilmus Johann Gutsleffi tõlkes põhjaeestikeelne Uus Testament, mille põhjalikult toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks.

Vana Testamendi tõlkisid Põhja-Eesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Kokku hakati piiblitõlget seadma 1730. aastate alguses ning siis kujunes määravaks toimetajatöö, mille suuremas mahus tegi ära Anton Thor Helle. Ta ise tõlkis ilmselt vaid Vana Testamendi 4. ja 5. Moosese raamatu, kuid tema toimetajakätt on tunda kogu piiblitõlke ulatuses.

Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses võitis Liivimaa pastorite seas pietistlik usuvool, mis tähendas senisest tunduvalt suurema tähelepanu pööramist piiblitekstile ja üritusi viia vagadust enam ka koguduseliikmeteni. Seda sai loomulikult teha aga vaid siis, kui nad said ise Piiblit lugeda.

1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. 1739. aastal lahendati see probleem tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele ning esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris. Sellest kujunes eestikeelse kõrgstiili ideaal, mida anti välja veel mitmeid trükke. Tänu sellele, et Piibel ilmus põhjaeesti keeles, kujunes sellest ka kirjakeele alusnorm ning lõunaeesti keel, mis oli seni olnud põhjaeesti omaga peaaegu võrdses seisundis, hakkas muutuma vaid kohalikuks kõnekeeleks.

Esimese Piibli hind oli oma aja kohta küllaltki soodne: umbes rublast kuni nelja rublani (hind sõltus sellest, kas see oli köidetud või mitte) ja esimese kolme aasta jooksul müüdi neid üle 2000. Kuid siis takerdus müük vennastekoguduse aktiivse tegevuse tõttu, kuna selle liikmed hakkasid väitma, et ainult vahetu side Jumalaga tagab õndsuse ja Piibli lugemine olevat koguni saatanast. Hiljem suudeti piiblid siiski maha müüa, kuid tõelist rahvaraamatut ei saanud sellest veel tükimal ajal, sest ka teist trükki, mis ilmus 1773. aastal 4000-ses tiraažis, müüdi aastakümneid.

Piiblitõlke saksapärasust hakati kritiseerima alles 19. sajandi teisel poolel, kuid ka siis viidi sellesse tegelikult sisse vaid väheseid muudatusi. Alles 1930. aastate lõpus ilmus täiesti uus piiblitõlge, mis aga Teise maailmasõja tõttu tervikliku raamatuna ilmuda ei jõudnud. Välis-Eesti vaimulikud jõudsid uue piiblitõlkeni 1968. aastal, Eestis ilmus Piibel uuesti tõlgitud kujul aga 1997. aastal.

Allikad: http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?do=autor_ylevaade&lang=1&aid=41

Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. 1999.

Pildi allikas: http://wiki.zzz.ee/images/2/25/Piibel_1739_1.jpg

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • kirik
  • raamatukogu