Kommunistide riigipöördekatse

kaardile

01. detsember 1924

1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse, mida oli ette valmistatud juba pikemat aega ning mida orkestreeriti ilmselt Moskvast. Nõukogude Liit oli varasemal paaril aastal tõenäoliselt ka Eestile plaanitud stsenaariumi kohaselt, mässu organiseerimine ja sõjaline sissetung, endaga liitnud Kaukaasias lühikest aega iseseisvad olnud Aserbaidžaani, Armeenia ja Gruusia.

Riigipöördekatse tuli Eesti võimudele ilmselt ootamatult, sest just mõned nädalad varem oli toimunud nn 149 protsess, kus mitmed Eesti juhtivad kommunistid olid mõistetud pikaks ajaks vangistusse ja sunnitööle. Ometi suutsid vangistust vältida suutnud enamlased koos üle Nõukogude Liidu piiri tulnud kaaslastega korraldada nende jaoks küllaltki õnnestunult alanud mässu. 

Neil õnnestus 1. detsembri varahommikul ajutiselt enda kätte haarata mitmeid strateegiliselt kohti Tallinnas, nagu Balti jaam, Lasnamäe sõjaväelennuväli ning ka Toompea loss. Mitmed nende aktsioonid, näiteks Sõjaministeeriumi hoone ja Tondi sõjakooli kasarmute ründamine, siiski ebaõnnestusid ja ehkki mässajatel õnnestus tappa mitmeid sõjaväelasi ja politseinikuid ning Balti jaamas ka teedeminister Karl Kark, toibusid ametivõimud peagi üllatusest ning suures osas tänu sõjaväelaste ning ka mõningate tsiviilisikute isiklikule initsiatiivile, eriti on esile tõstetud kindral Ernst Põdderi osa, õnnestus enamlaste mäss pärastlõunaks maha suruda. Et Tallinna aktsioon oli kogu riigipöördekatse seisukohalt keskse tähtsusega, siis jätsid kommunistid selle läbikukkumise järel ära planeeritud väljaastumised Tartus ja mujal Eestis. Samuti loobus Nõukogude Liit sõjalisest sissetungist, mis oleks Tallinna langemise korral ilmselt aset leidnud.

Pärast riigipöördekatse ebaõnnestumist toimus üle Eesti tõhus kommunistide vahistamiselaine, samuti mõisteti, et iseseisvus vajab senisest tõhusamat kaitset. Seetõttu reorganiseeriti Eesti Kaitseliit ning mõneks ajaks tekkis Eesti poliitiliste jõudude vahel rahvuslik üksmeel. Ka rahva seas langes toetus kommunistidele drastiliselt ja järgnevatel aastatel marginaliseerus nende organisatsioon Eestis täielikult. Seetõttu olid 1924. aasta mässule järgnenud aastad kuni vabadussõjalaste esilekerkimiseni Eesti sisepoliitikas küllaltki rahulikud.  

Allikas: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • auto
  • kohus
  • mõis
  • näitus
  • raamatukogu
  • relikt
  • ring
  • tulease