Riigikogu võtab vastu vähemusrahvaste kultuurautonoomia seaduse

kaardile

12. veebruar 1925

Kuigi vähemusrahvuste autonoomia oli ette nähtud juba 1920. aasta põhiseaduses, jõuti eraldi seaduse loomiseni siiski alles viis aastat hiljem. Sellega said kultuuromavalitsuse loomise õiguse kõik vähemused, keda elas Eestis üle 3000 inimese.

Tolleaegses Eestis oli kultuurautonoomia loomine seega võimalik venelastel, sakslastel, rootslastel ja juutidel. Seadus võimaldas luua omakeelseid koole, korraldada mitmesuguseid üritusi ja välja anda ka omakeelset perioodikat, samuti kutsuda ellu kultuuromavalitsus.

Seadust kasutasid sakslased ja juudid, kuid venelased ja rootslased jätsid selle mitmetel põhjustel kasutamata, korraldades oma kultuurielu kohalike omavalitsuste kaudu. Nimelt olid mõlemad rahvused koondunud üpris kompaktselt ühte piirkonda: rootslased Lääne-Eesti rannikuvaldadesse, venelased aga Petserimaale, Narva taha ning Peipsi äärde. Sakslased ja juudid elasid aga linnades ning neile sai kultuuromavalitsuse seadus oluliseks abinõuks oma kultuurielu edendamisel.

Kultuuromavalitsuse seaduse vastuvõtmine näitas Eestit ühe kõige vähemusrahvustesõbralikuma riigina toonases Euroopas, sest teised riigid jõudsid sarnaste seadusteni alles tunduvalt hiljem.

1940. aastal Nõukogude-okupatsiooni ajal see tühistati, kuid sarnane vähemusrahvaste seadus hakkas uuesti kehtima alates 1993. aasta oktoobrist.

Allikas: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • auto
  • kohus
  • mõis
  • näitus
  • raamatukogu
  • relikt
  • ring
  • tulease