Vabadussõjalased ja põhiseaduse muutmine

kaardile

1931

Eesti põhiseaduse muutmise üle oli arutatud juba varemgi: 1926. aastal oli ettepaneku selle reformimiseks teinud Konstantin Päts, kes arvas, et sisse tuleks seada riigipea ametikoht, vähendada Riigikogu liikmete arvu ning korraldada isikuvalimisi. Kuid Pätsi algatust toetas ainult tema enda erakond, esimese põhiseaduse puhul enim vaeva näinud sotsialistid olid sellele vastu ning teised erakonnad jäid ükskõikseteks. Uuesti kerkis küsimus esile seoses majanduskriisiga, kuna valitsuste tõsine ebastabiilsus sai ilmseks. Samas pandi "võimude tasakaalustamisele" ja riigipea institutsiooni loomisele ilmselt ka liialt suuri lootusi, suur osa rahvast hakkas uskuma, et kõva käega "riigiisa" suudab erakondliku kisklemise lõpetada ja riigi kindla käega kriisist välja juhtida.

1931. aastal asusid põhiseaduse muutmist valjuhäälselt nõudma ka Vabadussõjalased, kellest sai peagi populaarseim rahvaliikumine Eestis. Et majanduskriis muutus veelgi tõsisemaks ja poliitilised olud üha pingelisemaks, siis otsustas enamik parlamendierakondi asuda põhiseadust reformima. Selleks moodustati 1932. aastal eraldi komisjon, mis peagi põhiseaduse muutmise ettepaneku ka välja töötas. Sellega oleks loodud riigipea ametikoht, Riigikogu liikmete arvu piiratud 80-le, valitsus oleks küll vastutanud parlamendi ees, ent moodustanud oleks selle riigipea. Sellega oleks Eesti liikunud oluliselt presidentaalsema riigikorralduse poole, ent samas oleks säilinud ka suhteliselt tugev parlamendi roll. Selline põhiseadus oli olemuselt erakondadevaheline kompromiss, millele selgelt seisid vastu aga sotsialistid. Veidi üllatuslikult asusid vastasrinda aga ka vabadussõjalased, kes pidasid muudatusi liialt tagasihoidlikeks, mis ei suuda Eestit kriisist välhja tuua ega lõpeta erakondlikku "lehmakauplemist". Sotsialistide ja vabadussõjalaste vastupropaganda tõttu kukkuski põhiseaduse projekt 13.-15.8.1932 toimunud rahvahääletusel napilt läbi: seda pooldas 333 979, vastu oli aga 345 215 inimest.

1933. aastal töötas V Riigikogu välja uue põhiseaduse projekti, mis eelnevast oluliselt ei erinenud, veidi oli suurendatud küll parlamendi rolli. Sellelegi põhiseadusele olid vastu sotsialistid ja vabadussõjalased ning rahva meelsus oli oluliselt muutnud: 67% 10.-12.6.1933 hääletamas käinutest oli selle projekti vastu, mis näitas sügavat rahulolematust valitsusringkondade tegevusega. Tõsiseks probleemiks oli see, et Tõnissoni valitsus oli just "krooni kukutanud" ning Peruule maha müünud ka sõjalaevad "Lennuki" ja "Vambola", mistõttu selle populaarsus oli äärmiselt madal. Vabadussõjalaste populaarsus aga üha kasvas ning 14.-16.10. 1933 toimunud rahvahääletusel, kus otsustati nende poolt esitatud põhiseaduse muudatuse üle, kiideti see ülekaalukalt heaks. Nõnda sai Eesti endale uue põhiseaduse kohaselt riigipea, kes määras ametisse valitsuse ning Riigikogu tiibu kärbiti oluliselt: sinna jäeti vaid 50 liiget ja selle funktsioone piirati tuntavalt.

Uus põhiseadus pidi rakenduma 1934. aastal, kuid tegelikkuses ei juhtunud seda kunagi, kuna enne seda korraldas Konstantin Päts riigipöörde.

Allikas: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005, lk-d 86-91.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • auto
  • kohus
  • mõis
  • näitus
  • raamatukogu
  • relikt
  • ring
  • tulease