Aleksander II perega taas Haapsalus

kaardile

16. juuli 1859

1859. aastal leidis aset Aleksander II viimane pikem sõit Eestisse. Juba 10. juunil toodi Haapsallu ravile keisri vanim poeg Nikolai, kes suri juba 1865. aastal. 16. juulil järgnes pojale keiser koos abikaasaga.

Toona olid Eestis ärevad ajad: vaid aasta varem oli toimunud Mahtra sõda ja teised talurahvarahutused ning Peterburis mõeldi tõsiselt sellele, et baltisakslastelt tuleks nõuda uusi järeleandmisi talurahvaküsimuses. Aadelkond püüdis mõistagi keisrit veenda, et selleks pole vajadust ja tema viibimist Haapsalus üritati teha võimalikult meeldivaks: korraldati hirve- ja tedrejahte, linna toodi loomaaed ning organiseeriti välismaa lauljate, Tallinna muusikute ja kooride kontserte, samuti lõunasööke, balle ning ilutulestikke.

Kõigi nende üritustega püüdiski aadel keisrit veenda, et üldolukord maal on hea ja põhjalikumaid reforme pole vaja. Keiser selles kindel polnud ja manitses omahuvi kõrval ka talupoegade eest hoolitsema. Keiser lahkus Haapsalust 23. juulil 1859, tema pojad Nikolai ja Aleksei jäid Eestisse kuni 30. juulini.

Allikas: Vene valitsejad: valitsejaportreed Eesti kunstikogudes.

Pildi allikas: commons.wikimedia.org


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • matkamine
  • näitus
  • sadam