Esimene sõjajärgne küüditamine Eestis

kaardile

15. august 1945

Vangistamislaine sai uue hoo 1944. aasta lõpus ja järgmisel aastal asus punavõim uuesti küüditama. Rahvastiku-uurijad on mär­kinud, et küüditamisnimekirja sattumiseks piisas, kui isikul oli 1/8 saksa verd, sealhulgas vanadekodudestki ja paljud ei jõudnud kunagi külmalt maalt tagasi.

15. augustil 1945 toimus Eestis esimene sõjajärgne küüditamine, mille käigus viidi ära üle 400 kohaliku sakslase ehk sisuliselt kõik, kes olid veel Eestisse jäänud. Samal ajal jälitasid Nõukogude julgeolekuteenistused halastamatult ka kõiki eestlasi, keda süüdistati koostöös sakslastega, mõni aasta hiljem aga juba ka briti ja ameerika imperialistidega.

Kahe totalitaarse okupatsioonivõimu repressioone koges Nõukogude Eesti viiel aastakümnel ligemale 80 000 inimest, pea sama paljudel põgenikel Saksamaal ja Rootsis osutus aga sõja lõppedes võimatuks koju naasta. Iga kaheksas Eesti elanik koges Nõukogude võimu repressioone omal nahal. Sellest hoolimata oli vastupanu Nõukogude võimule, peamiselt metsavendluse näol, sel perioodil väga aktiivne.

Allikad: Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007.

Seppo Zetterberg "Eesti Ajalugu"

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/tana-60-aastat-tagasi-kuuditati-ule-20-000-inimese.d?id=22447299

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kivid
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • monument
  • näitus
  • NB
  • nool
  • park
  • politsei
  • puu
  • ring
  • rong
  • sadam
  • tulease
  • tuletorn
  • vaade