Kammkeraamika kultuuride asustuspilt ja elamud

kaardile

4001 eKr

Eestist on leitud ligi viiskümmend kammkeraamika kultuuride asulat. Nende hulgas on nii pideva asustusega külasid kui ka ajutisi peatuspaiku ning jahilaagreid. Meeleldi elati ikka veekogude ääres, mõnikord näiteks ka kalda lähedasel saarel. Lisaks varem tuntud asualadele võeti kasutusele ka uusi. Sageli paiknesid asulad päris veepiiril ja liivases kohas. Hooned olid veepiiriga paralleelselt üksteise kõrval reas, uksega veekogu poole. Elutegevus käiski põhiliselt hoonete ja veekogu vahelisel alal. Püsiasustusega külad, mis olid kammkeraamika kultuuride asustuse aluseks, koosnesid 2—4 majast, kus elas kokku umbes 20—50 inimest. Tõenäoliselt olid nendel külaühiskondadel pealikud. Samas pole Eestis, erinevalt näiteks Soomest, tolleaegsetes matustes märke erilisest varanduslikust ebavõrdsusest.
Nagu Narva kultuuri asulakohtadelt, on ka kammkeraamika kultuuride asulatest leitud tuleasemeid. Need on meetrise või suurema läbimõõduga, sageli maapinda süvendatud koldeasemed. Kammkeraamika kultuuride asulatest on leitud ka esimesi selgemaid jälgi hoonetest. Kasutusel on olnud nii maa peale ehitatud majad kui ka maa sisse süvendatud põrandatega majad. Maapealsete elamute jäänuseid on leitud Lõuna-Eestist Tamula järve kaldalt. Neist olid säilinud maa sees olevad puuvaiade otsad. Maapinda süvendatud elamud leiti Narva jõe äärest. Sealt, Riigiküla I asulakohalt, leiti kaks hilise kammkeraamika kultuuri elamut, milles olid tuleasemed ja mille põrandad olid liiva süvendatud. Elamute suurused olid üle 60 m² ja ligi 50 m². Sarnased elamud olid kiviajal ka mujal Ida- ning Põhja-Euroopas levinud.
Kiviajal oli elamute kõrval kasutusel kindlasti ka muid ehitisi: varjualuseid, püstkodasid, jahionne. Viimased kujutasid endast jahipiirkondadesse ehitatud alalisi hooneid, mida kasutati jahihooajal.
Kiviaja elamud, nii maapealsed kui maasse süvendatud põrandaga majad, olid neljakandilised, sageli viilkatusega kas postide vahele punutud seintega või vähemalt osaliselt rõhtpalkseintega hooned. Katus võis olla tehtud peenematest puudest, mis oli kaetud kasetohu, pilliroo, mätaste või loomanahkadega.

pildil: kammkeraamika kultuuride muistised Eestis

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/neoliitikum/pildid/kaart6.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline