Venekirved

kaardile

3004 eKr

Paadi- ehk venekujulised lihvitud ja varreauguga kivikirved on nöörkeraamika kultuuri silmapaistvaimad käsitööesemed ning nende järgi kutsutakse kultuuri ka venekirveste kultuuriks. Lihvitud kivikirved olid ka ühed esimesed kiviaegsed esemed, mis uurijatele XIX sajandil silma jäid ning huvi pakkuma hakkasid. Eestist on leitud ligi kakssada venekirvest. Mõned on leitud asulatest ja matuste juurest, kuid enamik juhuleidudena. Kuna venekirved on sageli väga peenelt töödeldud, siis on arvatud, et neil võis tööriistade kõrval või isegi asemel olla mingi muu tähendus: sõjakirved, staatusesemed, kultusesemed.
Eesti venekujulised kivikirved on jaotatud mitmesse tüüpi. Vanimaid nimetatakse Külasema ehk (laia leviku järgi Mandri-Euroopas) kontinentaalset tüüpi venekirvesteks. Selliseid on leitud ka mujalt Euroopast. Iseloomulik tunnus on piki kirvest jooksev rant, mis ilmselt imiteerib vaskkirve valuvormist jäänud jälge. Levinumad on Eestis Karlova tüüpi kivikirved, mis on ka kõige kaunimalt välja voolitud: küljekandid on selgelt välja lihvitud, varretusaugu ümber on rant, kirve kannal on nupp ning tera kaardub tahapoole. Hiljem valmistati teravakannalisi ja teravovaalseid kivikirveid, mis olid vähem detailirikkad.

pildil: Karlova tüüpi kivikirves Hiiumaalt Tubalast

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/neoliitikum/pildid/214e.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline