Kiviaja lõpp

kaardile

1800 eKr

Kiviaja lõpusajanditel püsisid Eestis kaks kultuuritraditsiooni ja majandusviisi, mis vaikselt ühtlustusid. Selle käigu kohta pole aga palju teada, sest muistiseid on kiviaja lõpuajast leitud ainult üksikuid. Tundub siiski, et asustus on jäänud nöörkeraamika kultuuri aja sarnaseks ja veidi tihenenud. Maaviljelus on edasi arenenud, kuid jätkunud on ka küttimine ja kalapüük.
Hilist kamm- ja nöörkeraamikat hakati kaunistama tekstiilvajutisega, mis viitab riidevalmistamise algusele Eestis. Tekstiili hakati rõivastuses kasutama seniste pargitud nahkade ja karusnahkade ning taimsete punutiste kõrval. Keraamikalt leitud jäljendite põhjal tehti Eesti esimesed tekstiilid lihtsas nn. labases kudumis, mille puhul koe- ja lõimelõngad ristuvad vaheldumisi.
Varreauguga kivikirveste valmistamine muutus kiviaja lõpus Eestis üldiseks. Kirveste vorm lihtsustus ja lihvimine polnud enam nii põhjalik. Eestis kasutati sarnaseid niinimetatud lameselgseid kivikirveid nagu mujal Euroopas ja Venemaal. Lisaks kirvestele on leitud ka kivist kõplaid, mille tera on varre suhtes risti.
Kiviaja lõpul tihenesid kontaktid Skandinaaviaga. Sealt on kas otse või Edela-Soome või Ojamaa (rts. Gotland) kaudu Eestisse jõudnud tulekivist peenelt retušitud pistodad.

pildil: lameselgne kivikirves Muhumaalt

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/neoliitikum/pildid/215a.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline