Noorem pronksiaeg

kaardile

1100 eKr

Enamik Eesti pronksiaja muististest on pärit nooremast pronksiajast (1100—500 e.Kr.). Kõige rohkem muutus elu Põhja- ja Lääne-Eestis, kus ehitati kindlustatud asulaid ning kivikirstkalmeid, hakati harima muinaspõlde ja oldi tihedas kontaktis Lõuna-Skandinaaviaga, mille kultuurist saadi palju mõjutusi.

Eesti sisemaal oli rannikuga võrreldes elukorraldus märksa erinevam. Kindlustatud asulaid ei rajatud ning muinaspõlde veel ei haritud. Nähtavasti võimaldas rannikupiirkondadel uuendused kiiremini omaks võtta tihe suhtlus Skandinaaviaga. Sisemaal jäädi paljuski veel kiviaegsete majandamisviiside juurde.

pildil: Skandinaaviapärane vöö- või rinnaehe tutulus Keila lähedalt Tuulast

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://tuula.ee/


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud