Kindlustatud asulate võim

kaardile

1100 eKr

Kindlustatud asulate võim ei põhinenud maaomandil vaid kontrollil kaubanduse ja käsitöö üle. Samas ei olnud kindlustatud asulatel ilmselt otsest võimu maaharimisega tegelevate talude üle ning tegemist oli pigem majandusliku sümbioosiga, milles kindlustatud asulate käsitöötoodang vahetati taludes kasvatatud vilja vastu.
Kindlustatud asulates elas kohaliku hierarhia tipus olnud pealik, keda võidi kutsuda sel ajal vanagermaani keeltest laenatud sõnaga kuningas. Ühe pealiku hallatav ala oli siiski ilmselt vaid 200—300 km² suurune, kus elas kuni paarsada inimest, kellest enamik olid hajataludes elavad maaharijad.
Asulate kindlustamine tulenes ilmselt asulate omavahelisest rivaalitsemisest. Heaks näiteks sellest on Saaremaal teineteisest vaid 5 km kaugusel asuvad Asva ja Ridala asulad, mis on olnud ka korralikult kindlustatud.
Kuna Eestist on teada vaid viis kindlustatud asulat, siis ilmselt enamikul pronksiaegsetest asustuspiirkondadest keskne kindlustatud asula puudus.

pildil: Asva kindlustatud asula makett

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://kajarlember.blogspot.com/2007/07/linnus.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud