Kivikirstkalmed

kaardile

1000 eKr

Skandinaavia eeskujul hakati alates umbes 1000. aastast e.Kr. Eesti rannikul ehitama esimesi maapealseid kivikalmeid — kivikirstkalmeid. Need kalmed koosnesid kesksest pae- või raudkividest laotud kirstust, mille ümber on üks või mitu kivimüüri. Kirstu ja müüri vahe oli ka kividega täidetud. Kivikirstkalmed ehitati enamasti gruppidena, koos oli tavalisel 5—6 kalmet. Kivikirstkalmed on enamasti 4—6 meetrise läbimõõduga ja alla meetri kõrged. Keskses kirstus asus kalme põhimatus. Ringi sisse võidi aga selle kõrvale teise kirstu või niisama veel inimesi matta. Tavaliselt maeti kivikirstu laip, aga mõnikord ka inimese põlenud jäänused. Hauapanuseid kalmesse enamasti ei pandud.
Kivikirstkalmetesse maeti ainult osa inimestest. Paljud põletati ja nende jäänused jäeti kas maapinnale või maeti lihtsalt maha. Ilmselt oligi see tavalisem matmisviis ja kivikirstkalmeid ehitati väikesele osale rahvast.
Kivikirstkalmetesse jätkati matmist veel ka eelrooma rauaajal.

pildil: taastatud kivikirstkalmed Jõelähtmel

 

Allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.puhkuseestis.ee/index.php?Page=Article&article_id=39


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud