Keldi põllud

kaardile

502 eKr

Lisaks pronksiaegsetele balti põldudele hakati rauaajal Eestis nii nagu mitmel pool mujal Euroopaski rajama nn. keldi põlde. Need erinesid balti põldudest peamiselt korrapärasuse poolest — põldude paigutust hakati ette plaanima. Ka keldi põllud on nelinurksed ja kõigist külgedest ümbritsetud madalate kividest või mullast vallidega.

Keldi põldude suurustes võib märgata korrapära. Põllulappide väljamõõtmisel on kasutatud teatud algsuurust. Selleks on olnud Eestis aga ka näiteks Ojamaal (rts. Gotland) umbes paarsada ruutmeetrit. Põllulapid on olnud enamasti kahe või kolme algühiku suurused, ehk siis umbes 400 või 600 m² suurused. Arvatakse, et põldude mõõdusüsteemi kasutuselevõtu tingis maa maksustamise algus eliidi poolt.

 allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kivid