Uued kalmetüübid

kaardile

503 eKr

Kivikirstkalmetesse maeti veel kogu eelrooma rauaaja jooksul, kuid juurde neid enam eriti ei ehitatud. Uued kalmed rajati enamasti juba kivikirstkalmetena, mis oma varajases vormis kujutasid endast nelinurkseid korrapäratuid kividega täidetud kivimüüre. Sageli olid varajased tarandkalmed kivikirstkalmete külge ehitatud. Üheskoos võis olla kuni paarkümmend tarandit, mis paiknesid kärjekujuliselt üksteise kõrval. Varased tarandid on enamasti kuni 3,5 m pikkused ja kuni 2,5 m laiused, kuid on ka leitud mõni üksik suur tarandkalme. Tarandkalmete sisse võidi ehitada kividest kirste või sillutisi. Surnud maeti tarandkalmetesse põletamata. Põletusmatuseid on varastes tarandkalmetes vähe. Hauda kaasa võidi panna ehteid või savinõusid. Tarandkalmeid hakati kõigepealt ehitama Eesti rannikualadel ja saartel.
Lisaks tarandkalmetele maeti inimesi ka kangurkalmetesse. Need olid lihtsad kivihunnikud, mille läbimõõt oli 5—15 meetrit. Kangrute sisse võis olla ehitatud kiviringe, aga konkreetne konstruktsioon võis ka üldse puududa. Ka kangurkalmetesse maeti põletamata surnuid, pandi hauapanusteks nõusid ja ehteid ning neid rajati samuti rannikul ja saartel.

pildil: Kõmsi tarandkalme Läänemaal

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://pivarootsi.ee/index.php?id=72


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kivid