Lohukivid

kaardile

504 eKr

Eelrooma rauaajal on Põhja-Eesti põlluäärsetesse suurematesse kividesse hakatud uuristama lohkusid. Selliste lohukivide tähendus on täpselt teadmata. Kividesse tehtud süvendid on tavaliselt 3—10 cm läbimõõduga ning pool kuni viis sentimeetrit sügavad. Lohkusid on tehtud nii suurtesse rändrahnudesse kui ka üpris väikestesse kividesse.
Enamik Eesti umbes 1750 lohukivist asub ajaloolisel Harju-, Järva- ja Virumaal. Lohkudega kive ja kaljusid on leitud pea kõikjalt maailmast, kõige rohkem siiski Põhja-Euroopast.
Põhja-Euroopas lohukivid asuvad enamasti põldude ligiduses, Skandinaavias ka kaljujooniste kõrval. Arvatavasti on lohkude tegemine seotud viljakusmaagiaga, tähistades naissugupoolt ning maa rituaalset viljastamist.

pildil: lohukivi Harjumaal Jõelähtmel

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.folklore.ee/Folklore/vol11/pics/tvf2.htm


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kivid