Trükikunsti leiutamine Euroopas ja Piiblite trükkimise algus

kaardile

1440

1430. aastate lõpus leiutas saksa kullassepp Johannes Gutenberg liikuvate metalltähtedega trükikunsti ehk trükimasina, millega oli võimalik senisest tunduvalt hõlpsamalt raamatuid reprodutseerida; senini oli see toimunud vaid ümberkirjutamise teel. Kuid alates 13. sajandist oli massiliselt kasvanud eurooplaste kirjaoskus ning algava renessanssi õhustikus muutus lugemine üha populaarsemaks. Sealjuures oli esialgu eriti suur nõudlus vaimuliku kirjasõna järele, kuna inimesi piinas küsimus õndsaks saamise võimalikkusest või võimatusest, mis lõpuks viis ka reformatsioonini. Kuid juba enne seda algas rahvakeelsete Piiblite massiline trükkimine; sellega tegi algust juba Gutenberg ise, kes trükkis mitu seeriat saksakeelset Piiblit.

Enne reformatsiooni algust jõudis Piibel trükis ilmuda lisaks saksa keelele veel ka ladina, itaalia, tšehhi, alamsaksa, katalaani ja vanakreeka keeles. Tõlgete taga olid tavaliselt humanistlikud õpetlased, kes hakkasid Piiblit tõlkides kahtlema ka mitmetes katoliku kiriku tõlgendustes, mis oli soodsaks pinnaseks reformatsiooni puhkemisele.

Vana-Liivimaale trükikunst veel ei jõudnud, esimene trükikoda avati Eestis alles 1631. aastal. Siiski jõudsid esimesed trükised siiamaile ilmselt juba 15. sajandi lõpus ja järgnevalt nende hulk üha kasvas. Ent oma tähendust ei kaotanud ka käsikirjalised tööd: näiteks tegi mitmeid käsikirjalisi ja rohkelt ilustatud Piibleid Tallinna kodanikust hilisem Riia peapiiskop Michael Hildebrand (1434-1509).

Allikas: Toomas Paul. Eesti Piiblitõlke ajalugu. 1999


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • NB
  • raamatukogu
  • tulease