Reformatsiooni algus Liivimaal

kaardile

1521

1517. aasta sügisel avaldas augustiinlasest munk Martin Luther teatavasti oma 95 katoliku kirikut kritiseerivat teesi, mida on hiljem hakatud pidama luterliku reformatsiooni alguseks. Luther ise soovis küll kirikust väärnähtused lihtsalt kõrvaldada ning oli esialgu valmis paavsti ülimust endiselt tunnistama, kuid peagi oli lõhe Lutheri toetajate ja katoliku kiriku vahel juba ületamatu. Juba 1520. aastate alguseks hakkas luterlus pinda võitma Saksamaal, veidi hiljem ka mujal Euroopas.

Liivimaale jõudsid esimesed Lutheri toetajad väga kiiresti, Riias alustas Andreas Knopken jutlusi juba 1521. aastal ning kõigest paari aastaga otsustas linna raad luterluse kasuks. Sama toimus ka kahes teises Liivimaa suuremas linnas: Tallinnas 1524. ja Tartus 1525. aastal. See tõi maal kaasa suuri vastuolusid, sest ordumeister ja piiskopid jäid katoliiklikeks, kuid linnad ja suur osa vasallidest asus uue usu poolele. 1526. aastaks saavutati mõneks ajaks stabiilsus, kui ordumeister Wolter von Plettenberg võimu enda kätte koondas ning katoliiklikud jõud ühendas. Kuid juba 1530. aastaks olid ordumeister ja peapiiskop taas omavahel tülli läinud ja kurioossel kombel tõi just tõsimeelsest katoliiklasest peapiiskop Thomas Schöning järgnevalt maale protestandist Brandenburgi markkrahvi Wilhelmi, kellest sai tema koadjuutor (abiline ja järglane). Pärast seda, kui Plettenberg 1535. aastal suri, levis protestantlus üha laiemalt ka ordumeeste seas ning mõne aja pärast tõusid ka piiskopitoolidele mehed, kes olid pigem luterlased. Viimased ordumeistrid: Heinrich von Galen (1551-1557), Wilhelm Fürstenberg (1557-1559) ja Gotthard Kettler (1559-1562) olid aga selgelt luterlusemeelsed ning Fürstenberg kirjutas koguni protestantlikke kirikulaule, Kettler oli aga Saksa reformaatori Philipp Melanchthoni veendunud toetaja. Siiski jäi reformatsioon enne Liivi sõda Liivimaal poolikuks: mitmed piiskopid ja vasallid, samuti orduliikmed jäid ka vanale usule truuks. Mis puutub eestlastesse, siis üldiselt jäid nad maapiirkondades ilmselt täitma katolikuaegseid kombeid, linnades läksid aga koos ülejäänutega üle uue usu poolele.

Reformatsiooni jõudmine Liivimaale ja selle põhimõte, et igaühel peaks olema võimalus Piiblit ise lugeda, lõi võimaluse ka kohalike rahvaste keeltes ilmuvate trükiste tekkeks.

Allikas: Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. 1999.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • NB
  • raamatukogu
  • tulease