Järgnevad eestikeelsed katekismused

kaardile

1549

Pärast seda, kui Wanradt-Koelli katekismuse levitamine oli seal leidunud vigade tõttu lõpetatud, asuti ilmselt välja töötama uut eestikeelset katekismust. Selle olemasolu kohta leidub esimene teade 1549. aastast, kui on mainitud kimpu mittesaksakeelseid katekismuseid. Paul Johansen oletab, et selle autoriks oli Johann Koelli järglane Pühavaimu jutlustajakohal: Reinhold Beseler. 1554. aastast on teade ka Tartus ilmunud ilmselt lõunaeestikeelse katekismuse kohta, mille trükkimist toetas ordumeister Heinrich von Galen isiklikult. Järgmised teated eestikeelsetest vaimulikest trükistest pärinevad juba Liivi sõja ajast või sellele järgnenud ajast. Nõnda on Tallinna eestlasest koolipoisi Michel Slachteri omanduses olevana 1576. aastal märgitud luterlikku katekismust ning 1590. aastatest pärinevad teated Balthasar Russowi raamatukogus olevate eestikeelsete vaimulike raamatute kohta. Võimalik, et ta tõlkis need eesti keelde ise, mis on eriti tõenäoline siis, kui ta tõepoolest oligi eestlane. 1595. aastast pärinevad ka teated Tallinna superintendendi Robertus von Gelderni päranduse kohta, kus on märgitud mitmete mittesaksakeelsete katekismuste olemasolu, mida tema lesk ilma teiste pärijate loata müüvat. Võimalik, et selle katekismuse lasi Geldern trükkida Rostockis, kus ilmusid ka tema väimehe Russowi kroonika esimesed trükid.

Allikas: Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. 1999


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • NB
  • raamatukogu
  • tulease