Linnused

kaardile

452

Keskmisel rauaajal ehitatud linnused kasutati üsna pikka aega, enamasti kuni viikingiaja lõpuni (1050). Nende linnuste kõrval oli tavaliselt ka asula.
Välja kujunes kolm peamist linnusetüüpi:
1. neemiklinnused, mis asusid jõe või järve ääres või lihtsalt maastikul oleva pikliku kõrgendiku, neemiku tipus ning olid niimoodi kolmest küljest looduslikult kaitstud. Neljandast küljest ehk ülejäänud neemikust eraldas linnust vall ja kraav.
2. nn. Kalevipoja sängid, mis asusid piklikul seljakul või voorel, olles nii looduslikult kahest küljest kaitstud. Kahest teisest küljest eraldas linnust ülejäänud mäest vall ja kraav.
3. omaette kõrgendikul paiknevad linnused
4. ringvall-linnused, mis olid tervenisti valliga ümbritsetud.
Peamiselt ehitati neemiklinnuseid ja Kalevipoja sänge. Omaette kõrgendikul paiknevaid linnuseid oli vähe ja ringvall-linnuseid mõned üksikud.
Tähtsamad keskmise rauaaja linnused asuvad Rõuges, Tõrva Tantsumäel ja Iru Linnapäral.
Eestis erandlik Helme kihelkonnas asuv Valgjärve järveasula kujutas endast vaiadele ja palkparvedele ehitatud hooneid, kuhu viis kaldalt sild. Hiljem, viikingiajal, olid sellised järveasulad üpris levinud Lätis.

pildil: Āraiši järvelinnus Lätis

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: http://www.arheo.ut.ee/balt103.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud