Pikad kääpad

kaardile

456

Kääpaid ehitati keskmisel rauaajal Eesti ajalooliste Tartu- ja Võrumaa ning Setumaa aladest kuni Venemaa aladeni kaugel ida ja kagu pool. Kääpad ehitati liivastele metsaalustele jõgede kallastele. Ehitati ümmargusi kääpaid, mille üksteisega kokkuehitamisel saadi piklikud kääpad.

Pikad kääpad võivad olla kuni saja meetri pikkused. Kõrgus ei küüni neil tavaliselt üle meetri. Mõnikord on pikkades kääbastes kividest laotud tarandilaadseid konstruktsioone.
Kääbastesse maeti põletatud surnud, kusjuures laip põletati kalmest eemal. Põlenud luud puhastati sageli enne matmist ning pandi kas kääpa alla kaevatud auku, kääpa alla maapinnale või kääpa sisse. Mõnikord maeti luud savinõus. Kääpad, nagu tarandkalmedki on kollektiivhauad ja neis on mitmeid matuseid. Hauapanuseid kääbastes eriti ei ole.
Kääpaid hakkasid ehitama kohalikud elanikud. Sageli on kääpad ehitatud tarandkalmete kõrvale. Kääpamatuseid uurides on leitud, et rahvastiku tihedus kääbaste kasutamise alal oli väiksem kui mujal Eestis ning ilmselt elati siin veel üksiktaludes. Võib arvata, et suure tähtsusega oli alepõllundus ning võib-olla ka püük ja korilus.

pildil: kääbas Rõsna-Saarel

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.arheo.ut.ee/balt88.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud