Viikingiaja algus

kaardile

800

Lääne-Euroopas loetakse viikingiaja alguseks aastat 793, kui skandinaavlased rüüstasid Lindisfarne'i kloostri Ida-Inglismaal.
Ida poole reisinud Rootsi viikingid (varjaagid, russid) ei teinud erinevalt taanlastest ja norralastest suuri rüüsteretki, vaid tegelesid rohkem kaubateede oma kontrolli all hoidmisega. Läänemere idakaldale Lätti Grobiņasse rajasid nad oma koloonia juba 650. aasta paiku. Kui skandinaavlased olid 750. aasta paiku rajanud koloonia ka Vana-Laadogasse (vene Staraja Ladoga), siis kontrollisid nad tähtsamaid kaubateid, mis viisid Läänemerelt Venemaa jõgede kaudu Bütsantsi ja Araabia kalifaati.
Tee Bütsantsi käis Soome lahe, Neeva jõe, Laadoga järve, Volhovi jõe, Ilmjärve, Lovati, Väina ja Dnepri jõe ning Musta mere kaudu. Kusjuures Lovati jõelt Väinale tuli laevad maad mööda üle vedada. Sama tuli teha ka Väinalt Dneprile saamiseks, ületades Väina lisajõe Kasplja ja ühe väiksema Dnepri lisajõe vahelist maariba. Ida poole minnes jõudsid varjaagid Volga jõe kaudu Volga-Bulgaariasse ja sealt Kaspia mere kaudu Araabia kalifaati. Oluline oli ka Läänemerelt Väina jõge mööda Venemaale ja sealt edasi Idamaadesse viiv kaubatee. Merekaubanduse arengus oli oluline purjelaevade kasutuselevõtt seniste sõudelaevade kõrvale.

pildil: viikingilaev

kaardil: Grobiņa

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud