Muutused matmisviisis

kaardile

900

X sajandil toimusid matmisviisis üsna järsku suured muutused. Hauapanustena hakati haudadesse taas panema rohkelt relvi ja ehteid. Saaremaal hakati ebakorrapäraste kivikalmete kõrval tegema ka korrapärase kiviringiga ümbritsetud kalmeid. Rannikualade kalmeist on leitud laeva- ja paadineete, mis näitab, et sinna maetud surnud põletati paadis. Silmatorkavamate kalmete ja matuserituaalide põhjuseks oli ilmselt taas rahutumaks muutunud ühiskondlikud suhted, mida võis põhjustada endiste asustuspiirkondade ülerahvastatus ja konkurents uute põllumaade pärast, mida raudader harida võimaldas.
Uue kombena levis Eestis viikingiajal põletatud surnu matmine maa alla. Selliseid kuni kahe meetri sügavuste haudadega matusepaiku on raske leida ja seepärast on neid ka üsna vähe avastatud.
Pärast pikka vaheaega hakati viikingiajal Eestis surnuid matma ka ilma põletamata. Esimesena maeti nii koos varustusega sõjamehi, hiljem aga ka näiteks naisi ning viikingiaja lõpust on teada ka suuremaid laibamatustega kalmistuid. Need hauad sarnanevad Ojamaa rauaaegsete matustega ning arvatavasti jõudiski laibamatuse komme Eestisse lääne poolt.

pildil: Savinõu Pada maahaudkalmistust

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/nraud/pildid/071p.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud