Põgenemine Eestist II maailmasõja ajal

kaardile

21. september 1944

21. september 1944 - Tallinna sadamast väljuvad põgenikega Saksamaale viimased transportlaevad "RO-1", "RO-22", "Hamburg", "Lappland" ning laatsaretlaev "Moero". Nõukogude pommitajad teevad ägeda rünnaku pooltühjale ja kaitsetule Tallinnale.

Pärast nõukogude võimu kehtestamist ja stalinliku režiimi sisseseadmist 1940. a ei pöördunud kodumaale tagasi enamus välismaal viibinutest meremeestest, diplomaatidest ja õpetlastest.

Saksa okupatsiooni ajal algas taas väljaränd algul üksikute isikutena üle lahe Soome, hiljem massiliselt Rootsi. Esimesena lahkusid eestirootslased, kokku u. 7000 inimest, kelle hulgas oli ka eestlasi.

Eestlaste põgenemine Rootsi algas juba 1943. aasta kevadel, kuid eriti massiliseks muutus see septembris 1944, mil Saksa rinne Eestis Nõukogude vägede all kokku varises.

Massiline lahkumine kodumaalt 1944. a. septembris sündis hoopis erinevail olukordadel ja drastiliselt. Nõukogude väed olid ofensiivis Balti maade teistkordseks okupeerimiseks. Saksa sõjavägi taandus Saksamaa piiride kaitsemisele. Kiiresti liikus nende taga neid jälitav punavägi. Elanikud olid lootnud mingile imele, inimõigusele ning olid rahustunud kuulujuttudest ja lendlehtedest, mis manitsesid kohale jääma, mida aga levitati vahel ka kommunistide poolt. Nüüd sai selgeks tõeline olukord, et vägivallale rajatud hirmuvalitsus oli lähenemas ning osa Eestit oligi juba selle haardes.

Teadagi tekitas see meeleheitlikku põgenemist. Kes vähegi läbi sõjatandri ava leidis, põgenes, et päästa vaid ainsat, mis järele jäänud - oma elu koos kaasakantava varanatukesega. Seegi oli suur riskimine, sest ees ootas ohtlik meretee. Salaja metsas omavalmistatud väike paat, varustatud paremal juhul autolt võetud mootoriga, liiategi ülekoormatud inimlastiga, ei olnud laev algavate sügistormidega ulgumerele sõiduks.

Sellel iseehitatud paadil õnnestus saada Rootsi sõjalaeva pardale. Paljudel teistel nii hästi ei läinud...

Armutult tulistati põgenikepaate ning kõigil polnud võimalust sedagi hädaohtlikku teekonda valida, et startida Rootsi ranniku suunas. Teekond Tallinnast ja mujalt Eesti sadamaist, kus põgenikud said vaba laevaruumi kasutada, Ida-Preisi sadamatesse kujunes samuti ohtlikuks. Venelased olid juba hakanud allveelaevadega ja lennukitega jahti pidama põgenikelaevadele. On arvestatud, et Saksamaale sõitvaist eestlastest hukkus merel 1000-1200 inimest.

Rootsi jõudnud eesti pagulaste arvuks loetakse umbed 26 000 inimest. Hirm, et Rootsi jõuab NSV Liiduga kokkuleppele ja annab välja kõik sõja ajal Rootsi emigreerunud eestlased, sundis pagulasi edasi siirduma Inglismaale ja Põhja-Ameerikasse.

1949-1952 lahkus Rootsist suuremalt jaolt Põhja-Ameerikasse 5000 inimest. Kanadasse lahkujaid oli 1127 inimest.

Umbes 32 000 eestlast põgenes ja ka küüditati Saksamaale, kus 1947 aastast said nad loa immigreeruda Inglismaale, Ameerikasse (11 000 eestlast), Canadasse (12 000 eestlast) ja Austraaliasse (4700 eestlast)

Sõja lõpuks oli oma kodumaalt põgenenud kokku 75 000 - 80 000 eestlast.

Allikad: Eesti Ajalugu II, Silvia Õispuu

Seppo Zetterberg "Eesti ajalugu"

http://www.eesti.ca/ajalugu/et/1.html

http://www.hot.ee/vaikal/tana_09.htm

Foto: http://www.eesti.ca/ajalugu/et/012.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • matkamine
  • NB