Heinrich Stahli tegevus

kaardile

1637

Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl (u 1600-1657), kellest sai hiljem Narva, Karjala, Ingerimaa ja Alutaguse superidendent, oli aktiivne keelemees. 1637. aastal ilmus tema sulest esimene eesti keele grammatika, millele on ette heidetud liigset saksapärasust, eriti sõnade ja käänete moonutamises. Siiski oli tegemist esimese grammatikaga üldse ja eelkõige oli see mõeldud sakslastest pastoritele eesti keele olemusega tutvumiseks. On võimalik, et Stahl ise eesti keelt korralikult ära ei õppinudki, kuid ta oli aktiivne teabe kogujana ja tänu kõrgele positsioonile õnnestus tal mitmeid oma töid ka trükki anda.

1637. aastal ilmus ka Stahli teine teos, eestikeelne kirikukäsiraamat, kus olid kirjas kõik pühad ja nendega seotud kombetalitused. Raamatus oli mitmeid eestikeelseid palveid ja laulusalme, kokku oli selle 998 lehekülge. Osa raamatust trükiti Riias, enamik aga juba 1634. aastal Tallinnas asutatud Eesti teises trükikojas (esimene oli 1631. aastal rajatud Tartu Gümnaasiumi/Ülikooli trükikoda).

1641. ja 1649. aastal ilmusid trükist ka Stahli jutluseraamatud (postillid), mille eesti keelt on peetud tunduvalt halvemaks kui Mülleri oma. Ka ei olnud Stahli postillid esimesed, mis trükis ilmusid, sest juba enne 1640. aastat trükiti Tallinnas Pühavaimu õpetaja Simon Blankenhageni jutluseraamat. Tema teos pole paraku aga erinevalt Stahli omadest säilinud.

Allikas: Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. 1999


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • NB
  • raamatukogu
  • tulease