Forseliuse aabits

kaardile

1687

Eesti rahva kultuuriloos kesksel kohal seisev Bengt Gottfried Forselius, kes viis ellu talurahvakoolide võrgustiku rajamise, millega esmakordselt said suuremad talurahvahulgad kirjaoskuse, andis välja ka esimese eestikeelse aabitsa. Piiblitõlke ajaloos on see sündmus oluline kahe asja tõttu: esiteks oli seal ka vaimulikke tekste ning teiseks propageeris Forselius seal uut, kõnekeelele lähemat kirjaviisi. See tekitas aga vastuseisu vaimulikkonnas, mis oli harjunud vana Stahli grammatikaga. Seetõttu pandi aabits tükiks ajaks keelu alla ja selle kasutamine oli raskendatud. 17. sajandi viimaseks kümnendiks oli uus kirjaviis siiski juba rohkelt poolehoidjaid leidmas ning mitmed vaimulikud kirjutised ilmusid juba rahvalähedasemas keeles.

Allikas: Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. 1999


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • NB
  • raamatukogu
  • tulease