Eellugu 2: Kaos Poolas

kaardile

1648

1648. aastal oli Poola kuningas Wladyslaw IV lubanud kasakatele rahalist tuge, et nad sõdiksid plaanitavas sõjas Türgiga. Kuid siis ta suri, sõda jäi ära ning kasakad raha ei saanud. See tekitas nende seas mõistagi suurt rahulolematust ja nad hakkasid Poola keskvõimu vastu mäsaama. Kasakate juhiks tõusis Bogdan Hmelnitski (pildil), kes esialgu toetus Krimmi khaaniriigile.

Kuid 1651. aastaks suutsid poolakad kasakaid võita ja Krimmi khaan loobus neid toetamast. Seejärel pöördus Hmelnitski aga Vene tsaari Aleksei poole. Ta rõhus sellele, et poolakad kiusavad taga õigeusklikku kasakaid, mistõttu tsaar peaks usuvendi aitama. Aleksei oli juba pikemat aega unistanud Venemaa võimsuse kasvatamisest ning teda toetas ka mõjuvõimas patriarh Nikon, kelle unistuseks oli kõigi õigeusklike ühendamine Venemaa võimu alla.

Seetõttu võttis tsaar Hemlnitski pakkumise vastu ja 1654. aasta jaanuaris sõlmiti Perejaslavis kasakate ning Venemaa liit. Varsti pärast seda puhkes ka sõda Venemaa ja Poola vahel. Juba varem, 1653.aastal, oli Aleksei saatnud Prantsusmaa kuninga Louis XIV juurde saadiku, kes teatas sõja alustamisest Poolaga. Prantsuse kuningas palus naabritel omavahel rahu pidada, kuid juba oli hilja. Puhkes Poola-Venemaa 13-aastane sõda (1654-1667).

1654. ja 1655. aasta jooksul saavutasid Vene väed rea võite, vallutades Ukraina ja suure osa Leedu suurvürstiriigist. See tegi murelikuks aga Rootsi, kes kartis, et Poola variseb täielikult kokku ja siis jõuab Venemaa taas Läänemereni ning piirab sisse ka Rootsi Läänemere-valdused.

Seetõttu asus 1654. aasta juunis troonile saanud Karl X Gustav (kes oli troonist loobunud kuninganna Kristiina nõbu) välja töötama sõjaplaani Rootsi huvide kindlustamiseks. Osad Rootsi suurnikud soovisid astuda sõtta Venemaa vastu, et seda nõrgendada ja takistada Poolat vallutamast, kuid enamik toetas sõda vana vaenlase Poolaga. Rootsi lootis nimelt endale saada Kuramaa hertsogiriiki ja Poola-Liivimaad (Inflantijat ehk praegust Latrgalet Ida-Lätis), mis oleks tema piire oluliselt kindlustanud ja takistanud Venemaal Läänemerele jõudmast.

Seetõttu lükkaski Karl X tagasi Poola pakkumised liiduks Venemaa vastu ja ründas 1655. aastal hoopis ise Poolat. Samal ajal püüdis ta tsaariga igati rahu hoida ja pakkus talle koguni liitu Poola vastu. Tsaar jäi kahtlevale seisukohale, sest tema huvides polnud jällegi Rootsi tugevnemine. Pealegi tegutsesid tsaari õukonnas toona aktiivselt Saksa-Rooma keisri Ferdinand III saadikud, kes keelitasid tsaari Poolaga rahu sõlmima ja oma relvi Rootsi vastu keerama. Ka patriarh Nikon soovis sõda Rootsiga, et Venemaaga liidetaks Ingerimaa ja Karjala, kus elasid õigeusklikud talupojad.

Esialgu suutsid Rootsi ja Venemaa siiski rahu hoida ja Karl X vallutas lühikese ajaga enamiku Poolast: muuhulgas langesid tema kätte ka Varssavi ja Krakow. Venelased tegid samal ajal puhta töö Poola- Leedu idaosas, põletades maha ka Vilniuse. Leedus tekitas see suurt paanikat ja mitmed ülikud eesotsas suurhetman Janusz Radziwilliga otsustasid Rootsile alistuda, kuulutades 1655. aasta oktoobris Karl X Leedu suurvürstiks (seda sündmust on nimetatud ka Kediniai uniooniks).

Nõnda oli enamik Poola riigi hiiglaslikest aladest Rootsi ja Venemaa kätte langenud, kuningas Jan Kazimierz oli põgenenud aga Sileesiasse. Poola riiki ähvardas täielik häving, seda olukorda on nimetatud ka Uputuseks.

Ent tsaar Aleksei oli temale allutatud Leedu aladel end suurvürstiks ja Valgenvene autokraadiks nimetanud juba sama aasta septembris. Tsaarile tekitas tuska ka see, et rootslased olid tema nina ees vallutanud Dünaburgi (Daugavpilsi) linnuse ja seega ka enamiku Poola-Liivimaast, mida tsaar oli endale ihaldanud. Seetõttu asus ta 1655. aasta lõpus valmistuma sõjaks Rootsi vastu.

Allikas: Margus Laidre. Dorpat. 2008.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • matkamine
  • mõis
  • näitus
  • nool
  • raamatukogu
  • tulease