Tartu alistub venelastele

kaardile

12. oktoober 1656

12. oktoobril sõlmis Tartu väepealik Lars Fleming venelastega alistumislepingu. Selle põhjus on siiani jäänud selgusetuks. Fleming ise väitis, et venelased olid alustamas tormijooksu, linna kaitserajatised olnud aga varisenud ning vastupanu polnuks suudetud osutada. Seetõttu otsustanud ta alla anda. Lisaks vihjas ta ka reetmismeeleoludele Tartu kodanikkonna seas. Magnus Gabriel De la Gardie teataski mõni aeg hiljem kuningas Karl X-le, et linn olevat langenud raekirjutaja reetlikkuse tõttu. Hiljem läksid aga mitmed Tartu rae liikmed selgelt venelaste leeri üle. Näiteks Flemingi poolt vangistatud Warnecke ja Schlotmann käisid tsaari juures Tartule privileege palumas ning lubasid talle igakülgset kuulekust. Kui rootslased Tartu taas enda valdusse said, lahkusid nad Venemaale.

Alistumisleping oli rootslastele üpris suuremeelne: nende vägedel lasti vabalt linnast lahkuda, laskemoona ja provianti kaasa võttes. Samuti võisid linnast lahkuda ka kodanikud ja teised, kes Vene võimu alla jääda ei soovinud, kogu oma vara kaasa võttes. Seda vara, mida kohe kaasa võtta ei saadud, võis ka hiljem ära vedada. Linnale lubati usuvabadust ja kaubandusprivileegide säilimist.

13. oktoobril marssisid Vene väed Tartusse sisse. Sellega algas nende ligi 5-aastane võimuperiood Kagu-Eestis.

Allikas: Margus Laidre. Dorpat. 2008.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • matkamine
  • mõis
  • näitus
  • nool
  • raamatukogu
  • tulease