Leib ja käsikivi

kaardile

1059

Eelrooma rauaajal kasutati vilja jahvatamiseks jahvekive. Seejärel need kadusid ning uuesti ilmusid viljajahvatusvahendid arheoloogilisse leiumaterjali kivist käsikivide näol. Arvestades seda, et eestlaste naaberrahvastel on ajaloolisel ajal kasutuses olnud ka puust käsikivid, kasutati vahepealsel ajal Eestis ilmselt just neid.
Koos talirukki levimisega hakati Eestis laialdaselt küpsetama hapendatud rukkileiba, mis sai aja jooksul eestlaste põhitoiduks. Muinasajal ja ka hiljem söödi palju aganaleiba, puhtast jahust rukkileiba saadi endale palju vähem lubada.

pildil: käsikivi

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.erm.ee/vanast/pysi/images/kasikivi.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool