Eesti kaupmehed

kaardile

1072

Eesti eliit isiklikult ilmselt kauplemisega ei tegelenud. Nende võimu aluseks oli siiski maavaldus ja tootmine. Küll aga võisid nad kauplemistegevust kontrollida.
Tolleaegsed kaupmehed pidid olema palju kodust eemal, tundma meresõitu, olema võimelised suhtlema välismaalastega, tundma kaupu ja mõõtühikuid, võimalik, et mingil määral ka kirja. Edukas kauplemine eeldas partneriga pikaaegseid ja usalduslikke inimsuhteid. Kõik see nõudis küllalt suurel määral pühendumist. Talupoegadel polnud võimalik talutööde kõrvalt kaupmehe ametit pidada. Tõenäoliselt hakkasid kaupmeesteks mehed, kes näiteks noorema pojana ei saanud maad pärida. Samuti ei pruukinud neile kodukohas ka naist leiduda, sest rikkamad mehed võtsid neid endale mitu. Kõige lihtsam oli kaubandusega tegelema hakata saarlastel. Saaremaal oli ka maaprobleem kõige suurem ning seal jäi palju mehi nii-öelda üle. Saarlased osalesid ilmselt kaupade veos Väina jõelt Ojamaale.

pildil: Läänemeri Ojamaa, Saaremaa ja Väina jõe suudme ümbruses

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool