Kivikalmed

kaardile

1079

Uusi kivivarekalmeid rajati rohkem Loode- ja Lääne-Eestis, kus need kuhjati paekivist ning paigutati põldudel kõrgematele kohtadele. Lõuna-Eestis ehitati kivivarekalmed suurtest raudkividest ja need paistsid maastikul rohkem silma. Erandlikud on Saaremaa hilised kivikalmed, kuhu on sisse ehitatud korrapäraseid kiviringe.
Kivikalmetesse maeti tavaliselt põletatud surnuid. Surnuid ei põletatud enamasti kalme juures, välja arvatud Lääne-Eestis. Luud ja esemed puistati kivide vahele laiali.
Hilisrauaajal pandi kalmetesse palju ja mitmekesiseid panuseid. Kõige rohkem on leitud ehteid ja riietuse juures kantud esemeid. Samuti pandi kalmetesse tööriistu, relvi ning savinõusid. Kaasapandud esemed on tihti katki tehtud ja põletatud. Lääne- ja Põhja-Eestis on kalmetest leitud ka laevaneete, mis võib vihjata surnu põletamisele paadis.

pildil: mõõk Viltina kivikalmistust

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/nraud/pildid/722m.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool