Laibamatused

kaardile

1080

Maa alla matmiseks valiti tavaliselt kõrgem ja kuivem, liivane või kruusane koht põlluserval. Hauad kaevati kuni 70 cm sügavused. Mõnikord kasutati matmisel paekiviplaatidest või puust kirstu. Hauad olid ilmselt kuidagi (nt. puust märkidega, mis pole säilinud) maa peal tähistatud, sest rüüstatud haudadel on röövlid osanud kaevata täpselt surnu rindkere koha pealt. Üht kalmet kasutas tavaliselt üks või kaks talu.
Maahaudadesse maetud naistel on enamasti kaasas parima riietuse juurde kuulunud ehted, meestel sageli tööriistad, näiteks nuga, mõnikord ka savinõu. XII sajandi teisest poolest hakati maahaudadesse vähem panuseid panema. Tööriistad ja relvad kadusid muinasaja lõpuks täiesti. Samal ajal levis maa-aluste kalmistute rajamine ka seni peamiselt kivikalmeid kasutanud Saare- ja Muhumaale.

pildil: noad Pada maahaudkalmistust

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/nraud/pildid/073e.html


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool