Kääpad

kaardile

1081

Kirde-Eesti kääpad asuvad enamikus Alutaguse lõunaosas, Peipsi põhjakaldal. Kääpad on ümarad, ringikujulised, keskmiselt 2,5—6 meetrise läbimõõduga ning ühe meetri kõrgused mullakuhjatised. Mõnel kääpal on jalami ümber kividest laotud ring. Selliseid kääpaid kutsutakse vadjapärasteks kääbasteks, sest sarnased kääpad olid levinud ka Vadjamaal Isuri kõrgustikul. Surnud maeti tavaliselt kääpaalusesse hauda põletamata. Enamasti oli hauda kaasa pandud ka hauapanuseid, kõige tavalisemad olid ehtepanused. Suurim kääbaskalmistu asub Iisaku lähedal Jõugal, kus on üle 300 kääpa.
Kagu-Eestis ehitati hilisrauaajal kääpaid väga vähe. Kääpad on sarnased Alutaguse kääbastele. Suuremaid kääbastikke on üksikuid: näiteks Vastseliina kihelkonnas Lindoral ja Siksalis. Läänepoolseim kääbastik asub Hummulis Väikese Emajõe ääres. Hummuli kääbastes esineb ka põletusmatuseid.

pildil: Jõuga kääpad

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/narva/j01.htm


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool