Muinasusund

kaardile

1082

Mõned teated eestlaste muinasusundi kohta leiduvad Henriku Liivimaa kroonikas. Seal mainitakse saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust „Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga.
Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis. Henrik räägib ka eestlaste tavast otsuste tegemisel erinevatel viisidel liisku heita, et jumalate tahtmist teada saada. Liisuheitmisel võidi ohverdada loomi. Peale võimalike jumalate uskusid eestlased mitmeid loodusvaime. Kõiksugused haldjad ja vaimud olid seotud looduses leiduvaga, näiteks puude, kivide, ojade jms. Kui jumalad ristiusu levimisega unustati, siis väiksemad olendid jäid rahvausundisse alles.
Arvestades Eestis levinud skandinaaviapäraseid kivikalmeid, võib arvata, et eestlaste muinasusund võis olla mõjutatud Skandinaavia mütoloogiast.

pildil: Ebavere mägi

 

allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

pildiallikas: http://www.bioneer.ee/bioneer/arvamus/aid-726/AHTO-KAASIK:-Mida-t%C3%A4hendab-10221-


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool