Saaremaa

kaardile

1208

Saaremaa koos Muhu saarega oli rahvarohke, tihedalt asustatud ning poliitiliselt mõjukaim Eesti maakond. Kihelkondi oli Saaremaal ilmselt viis. Olulisim neist oli ilmselt Valjala kihelkond samanimelise linnuse ümber. Valjala alla kuulus ilmselt ka osa Püha kihelkonnast ja võib-olla ka Karja kihelkonnast. Viimase põhiosa võis siiski moodustada pigem omaette muinaskihelkonna. Saaremaa idaosas oli Pöide ja Jaani kirikukihelkondade alasid hõlmanud Pöide muinaskihelkond, mille keskuseks oli Pöide linnus. Lääne pool Valjalat oli Kaarma, Kärla ja osal Mustjala aladest Kaarma muinaskihelkond, taas kord keskusega samanimelises linnuses. Saaremaa lääneosa oli suure Kihelkonna kihelkonna päralt, mis hõlmas lisaks samanimelise kirikukihelkonna alale ka suurt osa Mustjalast ning Sõrve poolsaare Jämaja ja Anseküla kirikukihelkondade aladega. Ühe saarte tugevaima linnusega oli Muhu kihelkond Muhu saarel. Saaremaa tagamaade hulka kuulus ilmselt ka toona väga vähese asustusega Hiiumaa. Esimesena asuti elama hilisema Pühalepa kihelkonna aladele. Hiiumaa rootsi asustus tekkis alles keskajal XIV sajandil.

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool