Maakondadesse liitumata kihelkonnad Kesk-Eestis

kaardile

1210

Kesk- ja Ida-Eesti eraldiseisvad kihelkonnad olid Alempois, Nurmekund, Mõhu, Vaiamaa ehk Vaiga, Soopoolitse ja Jogentagana. Alempois asus Türi ja osalt Paide kihelkonna aladel. Vaieldav on hilisema Vändra kihelkonna kuuluvus Alempoisi. See ilmselt muinasajal üsna kõrvaline ala võis olla ka mõne Läänemaa kihelkonna osa või üldse kuuluvuseta. Nurmekund asus Pilistvere ja suurema osa Kolga-Jaani kihelkonna aladel. Ülejäänud osa Kolga-Jaanist ja Põltsamaa kihelkond jäi Mõhu aladele. Kursi kihelkonna ala võis ka Mõhusse kuuluda, kuid pole ka võimatu selle ala jäämine Vaiamaa koosseisu. Vaiamaa põhiosast said hiljem Torma, Laiuse ja Palamuse kihelkonnad ning osa Maarja-Magdaleena kihelkonnast. Soopoolitsest sai hiljem Kodavere kihelkond. Need kihelkonnad jäid omaette tõenäoliselt nii selle pärast, et neid ei ohustanud otseselt välisnaabrid kui ka seepärast, et nad ei saanud oma asendi tõttu osaleda Eestit läbivas väliskaubanduses. Nõnda jäid need kihelkonnad üsna vähetähtsateks. Mitmes neist ei ole leitud ka hilisrauaaegseid linnuseid.

kaardil: Pilistvere kirikukihelkonna keskus, mille ümbrus moodustas Nurmekunna muinaskihelkonna tuumikala

 

allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
L. Jaanits, S. Laul, V. Lõugas, E. Tõnisson. Eesti esiajalugu. Eesti Raamat: Tallinn 1982

pildiallikas: Vikipeedia


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • monument
  • nool