Pildirüüsted Narvas, Viljandis ja Uus-Pärnus

kaardile

november 1525

1525. aasta sügisest kuni järgmise kevadeni toimusid pildirüüsted veel kolmes Eesti linnas. Juba varem olid need toimunud mõnedes Läti linnades, nagu Volmaris ja Võnnus.

1525. aasta 1. novembril toimus rüüstamine aga Viljandis: rahvas tungis linnusekirikusse, ajas preestri kantslist minema ja lõhkus sisustust. Katoliiklikud jumalateenistused Viljandis lakkasid seejärel mõneks ajaks, kuid et sealseks komtuuriks oli vaga katoliiklane Rupert de Grave, siis pani ta peagi vana usukorralduse vähemalt linnuse territooriumil peagi uuesti maksma. Alles 1560. aasta alguses, kui Viljandi läks endise ordumeistri Wilhelm Fürstenbergi kätte, viidi seal läbi reformatsioon: frantsisklaste klooster likvideeriti ning katoliiklike jumalateenistuste pidamine lõppes.

Narvas toimus samal ajal samuti linnakirikute rüüstamine, samuti aeti linnast välja dominiiklased. Seejärel läks raad selgelt üle uue usu poolele.

Uus-Pärnus oli reformatsiooni algus ettevaatlik ja aeglane: 1525. aasta märtsis võttis linn kontrolli kirikuvarade üle enda kätte, ent katoliiklikud jumalateenistused jätkusid. 15. märtsil 1526 aga toimus ka Pärnus viimaks pildirüüste, mis aga vaigistati kiiresti komtuuri ja rae poolt. Tundub, et seejärel läksid aga enamik raest ja võib-olla ka komtuur üle uue usu pooldajate leeri. Pärnus jäid kaks usku aga üsna sõbralikult koos eksisteerima: veel 1530. aastate keskpaigas olid osad raehärradest avalikult katoliiklased.

Allikas: Eesti ajalugu. II, Eesti keskaeg. 1937.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • matkamine
  • mõis
  • näitus
  • tulease