Piibel uues kirjaviisis ja Jaan Bergmanni piiblitõlge

kaardile

1889

1886. aastal ilmus viimast korda vanas kirjaviisis Uus Testament. Pastor August Jakob Westren-Doll ja teised ärksamad kirikutegelased otsustasid seejärel, et enam see nõnda jätkuda ei saa ja järgmine trükk otsustati ilmutada juba uues kirjaviisis.

Uue Testamendi ümberpanemisel oli mitmeid kaasategijaid, eriti suur roll oli aga eestlastel: Jaan Bergmannil, Jakob Hurdal ja Karl August Hermannil. Juba 1889. aasta alguses ilmuski uuekirjaviisiline Uus Testament. Samal aastal ilmus Rapla pastori Carl Malmi korrektuuris ka kogu Piibel, mis oli parema keelega Uus Testament, kuna Malm jõudis korrigeerida rohkem vigu.

1890. aastatel andsid uues kirjaviisis piibleid ja Uusi Testamente välja ka piibliseltsid. Piiblitõlke parandamise juures olid aga jätkuvalt tegevad Carl Malm ja Jaan Bergmann, esimene Tallinnas ja teine Tartus. Berliinis anti aastatel 1896-1912 välja koguni 7 trükki uues kirjaviisis eestikeelset piiblit, millest oli aga kaks versiooni: Malmi ja Bergmanni omad.

Samaaegselt oli üha selgemaks saanud ka Piibli põhjalikuma ümbertöötamise vajadus. Selleks loodi 1890. aastatel Alaline Piibliparandamise Komitee. Sinna kuulusid: esimehena Jaan Bergmann, liikmetena aga Martin Lipp, Jaan Kerg, Georg Koik, Villem Reiman ja Georg von Holst. Asja vedajaks oli peamiselt Bergmann, hiljem tuli mõningaid ärksamaid tegelasi, sealhuglas ka baltisakslasi, juurde. Et tegemist oli aga põhitöö kõrvalt tehtava tegevusega, siis edenes Piibli põhjalik revideerimine visalt.

1912. aastaks valmis siiski Uue Testamendi uus tõlge, mis 2000-eksemplarises proovitiraažis ka välja anti. Bergmann ja ta kaaslased jätkasid aga kogu Piibli kallal töötamist ja ehkki alanud Esimene maailmasõda tegevust pärssis, jõudis Bergmann viimaks, 1915. aasta suveks, kogu Piibli läbi töötatud. Kuid ta suri juba aasta hiljem ja paraku ei jätkunud enam kellelgi energiat uus tõlge trükki toimetada.

Ka Eesti Vabariigi algusaastatel püüti Bergmanni tõlget mitmel korral välja anda, kuid alati tekkis mõni takistus. 1930. aastatel teatas aga uut piiblitõlget ette valmistama asunud Harald Põld, et Bergmanni tõlge on lootusetult vananenud.

Allikas: Toomas Paul. Eesti piiblitõlke ajalugu. 1999.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • NB
  • raamatukogu
  • tulease