Paide keskajal

kaardile

1300

Keskaegsest Paidest pole teada kuigi palju, sest linna kohta on seni leitud väga vähe kirjalikke allikaid, samuti pole linna territooriumil läbi viidud arheoloogilisi kaevamisi (välja arvatud ordulinnuse ala). August Wilhelm Hupel väitis, et keskajal oli Paides 360 hoonet, kolm kirikut, haigemaja ja gilidmaja, kuid paraku pole siiani selge, mille põhjal ta seda tegi.

Tõenäoliselt elas keskaegses Paides mõnisada elanikku, kindlasti alla 1000 inimese. Seega võib oletada, et tegelikult oli keskaegses Paides mõnikümmend maja, Rootsi-aegsete plaanide peal, mis suures osas kajastavad keskaja seisu, on näha üks kirik, mitte kolm. Haigemaja ja gildihoone kohta otseseid andmeid siiani aga pole.

Paides elas üksikuid kaupmehi, ilmselt rohkem aga käsitöölisi, kelle teeneid nii ordul kui ka teistel kohalikel inimestel vaja läks. Lisaks elas linnas kindlasti ka eestlastest lihttöölisi. Paidel, nagu ka mitmel teisel Eesti väikelinnal, puudus tõenäoliselt raad ning linna juhtis pigem ordu poolt määratud linnafoogt. Kodanikkonda esindasid linna juhtidena siiski kaks bürgermeistrit.

Ordu mõju Paide üle oli suur, sest selle kõrval asus võimas ordulinnus, kus asus Järva foogti, Liivimaa ühe mõjukama orduametniku, residents. Järva foogtidest said tihti hiljem ka Liivimaa ordumeistrid.

Keskajal sõjad ja rüüsteretked Paideni teadaolevalt ei ulatunud, alles Liivi sõja puhkedes jõudis sõda ka Paide müüride alla.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • tulease