Asutatakse Õpetatud Eesti Selts

kaardile

1838

Tartus asutatud ÕES-i eesmärgiks oli uurida eesti rahva ja maa ajalugu ning kultuuri. Nendel teemadel anti aktiivselt välja toimetisi ja aastaraamatuid ning seltsi töö viljana ilmus ka rahvuseepos „Kalvipoeg"."

Impulss asutada eesti kultuurile keskenduv selts sündis peamiselt arsti ja kirjamehe Friedrich Robert Faehlamanni, Tartu Ülikooli eesti keele lektori Dietrich Heinrich Jürgensoni, abiõpetaja Johann Boubrigi ja Tartu-Maarja eesti koguduse õpetaja Carl Heinrich Gehewe poolt.

Selle eelkäijateks olid Tartu- ja Võrumaa pastorite poolt Tartus 1819. aastal loodud Eesti Õpetatud Selts ja alates 1831. aastast Tartu Ülikooli tegutsenud teaduslik vestlusring.

1838. aastal kinnitatud põhikirja kohaselt oli seltsi eesmärgiks „edendada teadmisi nii eesti rahva minevikust ja olevikust, keelest ja kirjandusest kui ka eestlaste asustatud maast", aga liikmete tegevus omandas peatselt laiema ulatuse. Esimeseks esimeheks valiti pastor Gehewe.

Leidmaks kontakti rahvaga, otsustas selts hakata välja andma õpetuslik-arendava sisuga eestikeelseid raamatuid, millest esimesena ilmus 1840. aastal Kreutzwaldi „Wina-katk". Liivimaa Üldkasulik Ökonoomiline Sotsieteet palus ÕES-il enda hoolde võtta ka esimese poolt väljaandtava kalendri koostamise, mis tõstis Faehlmani ja Kreutzwaldi juhtimisel eesti kalendrikirjanduse uuele tasemele. Tekkisid mitmed eestikeelsete raamatute müügipunktid, esialgu Tartus ja Võrus, seejärel ka Tallinnas ja mujal. Aastatel 1857-61 ilmus ÕES-i toimetistes eesti- ja saksakeelse teadusliku väljaandena ka rahvuseepos „Kalevipoeg".

Selts asus ka endale uurimisbaasi rajama, kogudes ainelise ja vaimse kultuuri mälestusmärke: loodi raamatukogu, milles leidus rohkesti eestikeelseid teoseid, eesti keele sõnavara kogu, mille põhjal koostas Ferdinand Johann Wiedemann enda suure saksa-eesti sõnaraamatu (1869), arheoloogialeidude kogu, etnograafiakogu, mündikogu ning kultuuriloolise väärtusega käsikirjade, kaartide ja piltide kogud. Uurimistulemusi ning materjale seltsi ettevõtmiste kohta avaldati kogu ÕES-i tegevusaja vältel toimetistes ja aastaraamatutes.

ÕES-is ilmnesid aga ka mitmed probleemid, sest selts koosnes üpris eripalgelistest, tihti lahkuminevate vaadetega tegelastest: kuigi selle eesotsas figureerisid eesti haritlased, koosnes selle liikmeskond suuresti baltisakslastest, kelle arusaamad eestluse tulevikust oli juhtkonna omast üpris erinevad. Üsna kriitiline oli ÕES-i tegevuse suhtes ka Kreutzwald. 1850.-60. aastatel hakkas seltsis domineerima seisukoht, et rahvuslikule põhjale jäädes ei suuda eestlased ilma saksastumiseta saavutada kõrgemat haridus- ja kultuuritaset ning sõnavõttudes leiti, et ÕES-i eesmärgid on naiivsed ning kaasaega mitte sobivad. Nii hakkasid selle liikmeks olnud maaharitlased seltsi nimetama mitte eestluse edendamise, vaid suretamise seltsiks.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadusõjani. Tartu, 2010
Aarelaid, Aili (toim.) Kodanikualgatus ja seltsid Eesti muutuval kultuurimaastikul. Tallinn, 1996
http://www.ut.ee/OES/Ajalugu.html (20.12.2011)

Pilt: http://www.nlib.ee/html/expo/kalevipoeg/ekanded.html

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade