Tallinnas asutatakse Eestimaa Kirjanduse Ühing

kaardile

1842

Tallinnas Baltikumi provintside uurimiseks asutatud EKÜ omandas teadusakadeemia laadse ilme ning korraldas ettekandekoosolekuid mitmetel teemadel. Seltsi juurde asutati ka muuseum ja raamatukogu.

1840. aastatel suhteliselt mahajäänud Tallinnas leidus siiski laiemate vaimsete huvidega inimesi, kelle seas tekkis ka idee asutada kultuuriselts Eestimaa Kirjanduse Ühing. Selle peamised eestvedajad olid jurist Carl Julius Albert Paucker ja Tallinna kubermangugümnaasiumi kreeka keele õpetaja Ferdinand Johann Wiedemann (pildil), selgesti oli siiski tegu ainult baltisakslaste seltsiga. Põhikirjas seati ülesandeks Eestimaa kubermangu, aga ka teiste Baltikumi provintside uurimine ning ühing hakkas sarnanema teadusakadeemiale ning sellesisene uurimistöö toimus sektsioonides.

Tegeleti nii õigusajaloo, pedagoogika, keeleteaduse, matemaatika, poeesia ja kunsti kui ka loodusteaduste ja tervishoiu uurimisega, hiljem lisandusid veel tehnika, muinsuskaitse, teoloogia, genealoogia ja filosoofia sektsioonid.

Seltsi lahtised ettekandekoosolekud pakkusid huvi ka laiemale publikule ning teemade loend näitab, kuivõrd mitmekülgsed olid Eestimaa Kirjanduse Ühingu liikmete huvid, mille seast tõusis peamiselt esile siiski ajalugu. Seltsi juurde asutati ka muuseum ja raamatukogu, mille koosseisu anti üle ka Tallinna linna avalik raamatukogu.

Vahtre, Sulev (toim.) et al. Eesti ajalugu V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadusõjani. Tartu, 2010

Foto: http://www.opleht.ee/?archive_mode=heading&headingid=1635


 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kool
  • mõis
  • näitus
  • NB
  • park
  • puu
  • ring
  • teater
  • ülikool
  • vaade